Ema sünnipäev

Kui Andres mingi mõni kuu tagasi ema läheneva sünnipäeva kohta vihjeid tegema hakkas, teatas ema resoluutselt, et tema sünnipäeva ei pea ja 55 polevatki mingi sünnipäev. Paar nädalat enne tähtpäeva meenus talle aga kuidas ta eelmisel aastal (kui ta ka sünnipäeva ei pidanud) kaks nädalat järjest süüa tegi kuna iga päev olid külalised. Seega võeti kõne Andresele ja uuriti, et kuidas oleks ühe lambaga, et võiks nagu auku ajada. Andresele ei pidanud seda kaks korda ütlema ja nii vaene uteke oma elu kaotaski. Mittepeetav sünnipäev aga hakkas kujunema üha suurejoonelisemaks. Minul lasti koostada playlist "normaalsetest" (loe: Mati Nuude, Marju Länik, Uno Loop jt) lugudest, sest et "äkki keegi tahab tantsida", ait kraabiti puhtaks ja tassiti lauad sisse ning oodatavate külaliste arv kerkis kolmekümneni. Pidu oli planeeritud siis laupäevaks, 3 septembriks. Perekondlikud kingitused said üle antud õigel päeval, teisel septembril, saak siis järgnev: mobiiltelefon Vikilt (praegune oli ikka jube riist juba), raamitud fotod emast ning tema lastest ja lastelastest Virgolt, kõrvarõnksud Agnes-Carmenilt, hakklihamasin meilt, annetus madratsifondi Moonikalt ja rahvusmotiivides saadetis Tauno perelt. Tauno saadetis ja ka lilled tulid kulleriga ja kuna ema ei osanud peale kingi kätte saamist enam midagi oodata pidi lilledega kuller üsna pikalt värava taga seisma ja laskma Bellal enda peale haukuda. Õige peopäev algas agara sebimisega ning erinevate hoonete vahel kappamisega. Kella kolmest hakkasid saabuma külalised, keda Moonika kenasti üles pildistas. Lammas võeti pidulikult august välja ja Andres serveeris ka pannilt kartulit ja šaslõkki. Kõhud kummis, mängisid osad külalised võrkpalli, mõned hiilisid tuppa spordiülekannet vaatama (kusjuures ärge arvake, Viki ei olnud nende hulgas) ja teised tšillisid niisama. Õhtu jätkudes selgu, et tantsida tahetakse küll nagu videolt näha, möll kestis igatahes poole ööni.

Lammas teel auku

Ema ja Tauno pere saadetud lilled